Täna käisime kahes ettevõtes ekskursioonil kuhu õpilased suunduvad praktikale. Päev algas üsna varakult kuna praktikakohad asusid sisuliselt linnast väljas. Esimese bussi peale astusime 7:30, et olla 9-ks kohal. Pidime tegema ka ühe ümberistumise.
Esimesena külastasime ettevõtet nimega Sakret. Tegemist on ettevõtega mis toodab ehituse jaoks erinevaid segusid nagu näiteks betoon, tsement jne. Firma on väike, kõigest 14-ne töötajaga. Ka tootmisruumid ja territoorium polnud kuigi suured. Ise nad otseselt segusid ei tee, vaid segavad kokku erinevaid aineid mille tulemusena saadaksegi vajalik segu.
Peale Sakretit suundusime teise ettevõtesse nimega Peruza. Sinna kohale jõudmine võttis aega 2,5 tundi. Avastasime halvaks üllatuseks, et buss millega läksime sinna, tegi lõpp peatuse vahetult enne sihtkohta ning selle tõttu pidime kuskil metsa vahel ootama teist bussi pool tundi. Peruza ettevõta oli juba hoopis teisest puust kui Sakret. Tegemist on firmaga, mis valmistab erinevate toidutootmisettevõtete jaoks erinevaid tehnoloogilisi lahendusi alustades lihtsamatest projekteerimisest lõpetades väga keerukate automaatliinidega. Koha peal väga suuri asju ei näinud kuna üks suurem projekt oli just valmis saanud ning seadmed läinud tellijale monteerimiseks ning tootmise käivitamiseks.
Ettevõtete enda külastusega võib rahule jääda, kuid paraku polnud ma rahul sinna kohale saamisega. Kokku kulus aega 8,5 tundi, millest ekskursioonil olime kokku 2,5 tundi. Loodan, et tulevikus võimaldatakse järgmistel inimestel võtta rendiauto või vaadatakse selliseid ettevõtteid mis on kas linnale lähemal või omavahel lähestiku.

Saabusime Riiasse 10.11 õhtul umbes kella 21 ajal. Õpilased olid saabunud sama päeva hommikul ning ühtlasi tulid nad mulle ja kolleeg Rando Koksile vastu. Esmamuljed Riiast olid head ja positiivsed. Nagu ühele euroopa linnale kohane, oli korda tehtud linna valgustus ning visuaalselt paistsid kultuuri objektid ilusasti ning efektiivselt valgustatud. Samuti olid head muljed ka ööbimiskohast.
11.11 oli programmi järgi kohaliku kutsekooli külastamine. Saabusime kokku lepitud ajaks kokku lepitud kohta, aga ei paistnud kusagilt inimest kes meid vastu võtaks. Peale 20-ne minutilist ootamist helistasime ise ning meile tuli vastu keegi, aga see polnud inimene kes pidi tulema. Suundusime otsejoones teise ehk tehnikamajja kus pidime veetma enamus päevast. Tehnikamaja asus peamajast üsna kaugel. Bussiga sõitsime sinna kuskil pool tundi.
Teises majas võtsid meid vastu tehnika osakonnajuhataja ja elektrotehnika õpetaja. Õpilased suundusid cnc klassi, kus nad said teha metalli plaadi peale Tartu Kutsehariduskeskuse logo. Mina ja Rando Koks saime väikese ringkäigu tehnikamajas ning külastasime kolme tundi. Kaks tundi olid praktilised ja üks teoreetiline. Kõige raskemini jälgitav oli teoreetiline tund, sest läti keelt ma ei oska. Küll aga, kui kuulsin enda jaoks tuttvaid erialaseid sõnu, siis hakkasin pisut mõistma mida õpetaja õpilastele selgitab.
Praktilistes tundides oli juba natuke huvitavam olla. Seal saime juba Randoga aru mida tehakse.  Praktiliste tundide vaatlusel ei tuvastanud küll midagi teistsugusemat või erilisemat lähenemist tehniliste erialade õpetamisel, kui meil Eestis. Tervikuna võib päevaga ja kooli külastamisega rahule jääda.